aleks30's blog
konjak viinamarjast saadud destileeritud alkohoolne jook ( alkoholi 38--57 mahu-%).Algseselt valmstai k-t ainult Ptantsusmaa Congaci linna ümbruses ( Charente'i ja Sharente-Maritme'i dep-s),praegu toodetakse seda mujalgi ( ka brandi armanjaki,vanjaki jm nime all),sh NSV Liidu viinamarjakasvatuspiirkondades.K-t tehakse pms.vallge viinamarja mahlast,vähem kvaliteetseid sorte (grappa jm.) ka viinamarja pressimise jäägist.Kääritatud tooraine destilleerimisel saadud k-i piiitust (sisaldab ( 65-- 80 mahu- % alkoholi) laagerdatakse tammepuust vaatides;seejuures toinub msg.muutust,ms.tekivad aroomiained ( neist on olulisemaid on etüülnonaat),lisandub park-ning värvaineid.Laagerdunud k-i piiritus lahjendakse,lastakse seista ja vilitakse pudeliesse.Laagerdamise kestust tähistakse hrl tärnidega või tähtlüheditega.K-i laadseid jooke valmistakse ka õuttest ( kalvados) ja ploomidest (slivovits).
konjak viinamarjast saadud destileeritud alkohoolne jook ( alkoholi 38--57 mahu-%).Algseselt valmstai k-t ainult Ptantsusmaa Congaci linna ümbruses ( Charente'i ja Sharente-Maritme'i dep-s),praegu toodetakse seda mujalgi ( ka brandi armanjaki,vanjaki jm nime all),sh NSV Liidu viinamarjakasvatuspiirkondades.K-t tehakse pms.vallge viinamarja mahlast,vähem kvaliteetseid sorte (grappa jm.) ka viinamarja pressimise jäägist.Kääritatud tooraine destilleerimisel saadud k-i piiitust (sisaldab ( 65-- 80 mahu- % alkoholi) laagerdatakse tammepuust vaatides;seejuures toinub msg.muutust,ms.tekivad aroomiained ( neist on olulisemaid on etüülnonaat),lisandub park-ning värvaineid.Laagerdunud k-i piiritus lahjendakse,lastakse seista ja vilitakse pudeliesse.Laagerdamise kestust tähistakse hrl tärnidega või tähtlüheditega.K-i laadseid jooke valmistakse ka õuttest ( kalvados) ja ploomidest (slivovits).
Mis väljal,pole käes;mis varju all,kõhus jne.,see käes.Kui otsas,siis hooleta
1) Tatri ei mõõdeta mitte õitest,vaid salves.
2) Oras pole veel salves mitte.
3) Saad on alles pool heina.
4) Mis varju all,see käes.
5) Mis pihus,see,käes.
6) Mis käes,see käes.
7) Mis tagapool hambaid,see oma;mis eespool hambaid,see veel oie oma.
8) See ei ole oma,mis aidas,see on oma,mis kõhus.
9) Mis kõhus,see kõrval;mis vastas see varjul.
10) Kui ots,siis hooleta;kui kõhus,siis kõrval.
11) MIs kodu,see kottis;mis kõhus,see kõrval.
12) Mis kodu,see kõrval;mis vatsas,see varjul
13) Kui otsas,siis hooleta;kui vatsas,siis vaevata.
14) Kui kõik on otsas,siis on suul rahu.
15) Kõhust ei saa keisergi enam kätte.
Parem kehv ( pisut) käes,kui hea (palju) ilmas ( ohus,teadmata,saamata)
1) Parem pisut peos,kui hulk ilmas.
2) Parem olgu toores vili kotis,kui küpse pöldus.
3) Parem tihane kotis,kui metsis oksa peal.
4) Parem varblane peos,kui tuvi katusel.
5) Parem varblane laua peal,kui tui räästas.
11) Ahnel on pikk käsi.
Ahnus ja ihnus on ühevõrdsed,mõlemad kurjad
1) Ihnus ja ahne on kuradi sulased.
2) Ihnepäits ja ahnenäsus on ühe au sees.
3) Ihnus ja ahnus -- mõlemad on õelad hinge vaenlased
Ihnus ei too tulu;sunnib nälgima,vara võib hävitada,jääb teistele
1) Ihnusel pole rahu iialgi.
2) Ihnusel on alati puudus.
3) Laisk sureb nälja otsa,rikas rahakoti otsa.
4) Hiir sööb ihnsal,kass kaua hoidjal.
5) Kass sööb kaua hoitud,hiir pikale peetud.
6) Hiir sööb ihnsal,kass kaua houdjal.
7) Susi söö suure hhoiatuse,peni pika peetuse.
8) koi sööb ihnuse varanduse.
9) Koid söövad ihnurilt,kassid kaua hoidjalt.
10) Siga sööb sitke varanduse.
11) Kass sööb kaua hoidmise,siga sitke varanduse.
12) Kogujal on pillaja kannul.
13) Ihnusnui ja nuumsiga on pääle surma kasulikud.
Raha peab ringlema.Ära loe raha liia tähtsaks,ära pelga raha välja anda
1) Raha peab käima ühest käest teise kätte.
2) Lase rubla minna,kahel tulla.[Pillamise kohta]
3) Egas raha või ära jahtuda.[ Tuleb kohe ära kuluada.]
4) Raha on mehe päralt,aga mitte mees raha päralt.
''Käes,, ja '' ilmas,,.Süüa või säästa`?
]
Süües kasvab isu.Ahne on täitmatu
1) kellel hea on,see paremat tahab.
2) Kellel küll on,see kõll tahab.
3) Kes saab,see rohkem tahab.
4) Süües kasvab isu.
5) Kõrtsmik on nõnda ahne raha järele,kui kurat hinge järele.
6) Isu tuleb söömisel.
7) Iimese tahtmine,ega põrgu ei saa iial täis.
8) Ahne isu ei saa kunagi täis.
9) Ahnus-- põhjata kott
10) Põhjata riista ei saa veega täita.
7) kes leivaga kerjama läheb,tuleb tükiga tagasi,aga kes tükiga läheb,tuleb leivaga tagasi.
8) Mine suurt saama jämetetat jägama,viimaks peenike pihus.
9) Kes palju püüab,see vähema saab.
10) Kes head otsib,see pahema leiab.
11) Paremat otsitakse,pahemat saadakse.
Kes vähesega ei lepi,see suurt ei saa.Kes liialli valib,saab kahju
1) kes ühte ei taha,see kahte ei saa.
2) Kes pisukesega rahul ei ole,see suurt ei saa.
3) Kes palju valitse,pahema saab.
4) Vares vahib valija väravas.
Väheset ei jätju pljuks.Äta püüa vahest liiga suurt kasu saada
1) Ega ühe härja seljast kahte nahka saa.
2) Ühest lambast kahte villa ei saa.
3) Ega ühe kõrre otsas kahte pead ei kasva.
4) Kana muneb päevas ühe muna,ega ta kahte ei mune.
Ära ole ahne Liiga palju poie hea.Ahhnus teeb halba ( aja lõhki,auku,upakile jne.)
1) Ära taha hõberaha.
2) Liig palju ajab koti lõhki.
3) Suur tükk ajab suu lõhki
4) Suur tükk jääb kurku kinni.
5) Suur tükk ei mahu suhu.
6) Suur tükk ei hakka hammaste vahele
7) Inimene ikka püüab suuremat suutäit,kui suhu mahub
8) Ahnus ajab auku.
9) Ahnus lükkab auku.
10) Ahbus auku,uhkus upakile.
11) Ahnus aja upakile,kärmus käima käpakile.
12) Ahnus aitab alati võtta,aga ei aita ära anda.
13) Mis aitab ahnus,kui lõpe rikkus.
14) Näljase kerjuse kannika ikka sööb loer.
15) Rahaahnus on kõige kurja juur
1) Kuidas hoiad,nõnda leiad.
2) Hoidajal osa,kaitsjal kasu.
3) Hoidmisel osa,pidamisel pära.
4) Kes hoia,sel on.
5) Hoidjal pole otsa,pidajal pera.
6) Ega hoidja ei oiga.
7) Pillajast saa sant,kokkuhoidajast kuningas.
Kauaks pillajal asi
1) Kaua koera kaelas vost seisab.
2) Pane koera kaela vorst.
3) Kaua koera kaelas vorst seisab ehk narril hea asi.
4) Kauges krantsile siis vosti saab.
5) Muril ei kurda mõuk kaelas.
6) Kauaks koera kaelas vorst ehk kassi nina all kala.
7) Mesilane korjab ühe päeva,elab üheksa päeva;laisk ja pillaja teenib üheksa päeva,elab ühe päeva.
8) Saajalt suhu,palavalt patta,enne teisi ammu otasas.
Võimalus ja kasutamine
Kus midagi saadaval,sinna kogune ka himustajaid.Kus võimalik võttaselt ikka võetakse
1) Kus iial raibe on,sinna koguvad kotkad.
2) Kaua hunt magab surnd lamba kõrvas.
3) Kus raisk ees on,sealt koer sööb.
4) Kus kont maas,sinna koerad jooksevad.
5) Ega koer sinna külasse lähe,kust konti ei saa.
6) Siga sööb sealt,kus mold ees.
7) Kust härg saab,säält härg joob.
8) Kust hunt saab,seakt hunt sööb.
9) Ega susi muido aüü,kui talle luba ei anta.
10) Ega tüki juuest tühjalt minda.[ Kui võimalus võtta,siis ka võetakse]
11) Käsi läheb küpse kallale.
12) Kel nuga,sel luba.
Tahtmine ja saamine.Nõudlikkus,ahnus ja inhnus
Tahtmise ja saamise vahekordi;kes tahab,ses saab;kes ei taha,see saab;tahta lihtsam kui saada
1) Ei ole,ei hooli:ei saa,ei taha.
2) Kes tahab,see saab.
3) Tahtmine on parem,kui saamine.
4) Tahtmine õige,saamine vaene.
5) Inimese tahtmine on tema tevariik.
6) Oma tahtmine on taevariik.
7)…
Parem ruttu kui aeglaselt;tee oma töö js käi oma käigud kiiresti
1) Kes tööd taga ei aja,seda ajab röö taga.
2) Tee ruttu,söö ruttu,maga ruttu.
3) Mine joostes ja tule joostes,räägi ruttu asi ülessse,siis saad kähku tagasi.[ Öeldakse lapsele või teenijale,keda asja pärast külasse saadetakse.]
4) Minhe ruttu minema,tulge ruttu tagasi jälle.
5) Kärm asi pool võitu.
Kogu ja säästa,ära piilla.Kes kogub see saab,kes hoiab sel on;pillaja näeb nälga
Parem veidii,kui päris ilma.Mida rohkem seda parem.Palju ei tee paha.Rohkest jagub
1) Parem paluke leiba,kui üsna ilma.
2) Paem natukesega,kui üsna ilma.
3) Parem piskuga,kui palja käega.
4) Mida enam,seda
5) Ega palju paha tee.
6) Ega küll küllsle kurja tee.
7) Ega palja küllale paha tee.
8) Ega liig liial liiga tee.
9) Ega lise liiga tee.
10) Küllast saab külale,ohtrast oma perele.
Varu on vajalik.Parem üle,kui puudu.Igaks juhuks kotja kõik üles ja hoia alal
1) Ega raha kellegi taskus karju
2) Rohi olgu valmis,mitte üksi tarvis.
3) Kes vana ei paika,see uut ei saa.
4) Olgu ohuks,kui ei ole rohuks.
5) Ennem või üle jääda,kui ära puududa.
6) Seda võta üles,mis kolm korda ümber sõrme ulatab.
7) Parem taga,kui tarvis.
Tulusam on vana paranda,kui üha uusi teha.Kes vana ei hoia ,see uut ei saa
1) Vana luud pühib ikka veel toa puhtaks.
2) Kes vana ei hoia,see uut ei leia.
3) Vana saab ikka uut,aga uut uuega kätte ei saa.
Säästa ja kogu tera-,tilk-,kppik haaval.Kes väikest ei hoia see suurt ei saa.
1)…
9) Hea töö võtab hea aja.
10) Aega läheb,aga asja saab.
11) Pikkamööda pidu parem,aegamööda asi kaunis.
12) Mida kauem,seda kaunim.
13) Mis kaua tuleb,tuleb kuniste.
14) Kel rutt,sel nutt.
15) Ei küsita kui kaua on seda tehtud,küsitakse kes on seda teinud.
16) Kärmest jookseb madal vesi,pikka jookse sügav vesi.
17) Tasa sõidad kaugele jõuad.
18) Härg saab jänele järgi.
19) Hilja saab härg jänesele järgi.
20) Eka härg saab ikka jänese kätte.
14) Pikem keeb,parem saab.
15) Mis pikalt tuleb,tuleb hästi.
16) Pea tehtud pilla-palla,kaua tehtud kaunikene.
17) Rutu töö on hooletu.
18) Parem eest oodata,kui takka vaadata.[ Kui midagi ülepeakaela tehakse ja pärast,et on halvasti saanud]
19) Enne teha,pärast näha,oli ju mitmele paha.
Ära rõõmusta ( kiida,karda) kui asi selge.
17) Ära rõõmusta kui sa veel katuse otsas ei ole.
18) Ära hüüa enne,kui sa mere saad.
19) Ära kiida ega hoople enne,kui sa üle oja saad.
20) Ära kiitle enne kui sa üle aia saad.
22) Ära hõiska enne,kui õlut valmis.
23) Ära kiida enne,kui asi käes on.
24) Ära hõiska enneaega.
25) Ära hõiska enne õhtut
26) Ära hõiska enne õhtat,kiida varem päeva käiku
27) Ära kiida päeva tõustes,kiida looja minnes.
28) Päeva kiida õhtu,aset hommiku.
28) Hommikul suvet enne sügist,
29) Ära hõiska kohtu minnes,hõiska kohtust tulles.
30) Elu ei tohi õnnelikuks kiita kui lõpul.
31) Ära enne huruta,kui hunti kuskil ei ole.
Ära enne vana ära vika,kui uus käes
1) Ära enne vana kaevu täis aja kui uus valmis .
2) Ära enne vana kaevu sülita,kui uusest vette ei ole võtta.
3) Ära viska enne vana vett välja viska,kui uut ei ole.
4) Ära enne vana koera üles poo,kui,noor haukuma hakkab.
5) Ära enne vana mütsi ahju viska,kui uut peas ei ole.
6) Vana koer aetakse metsa,kus ei ole kutsikat õues.
7) Ära vana koera enne ära müü,kui noor haugub.
Aeg annab head nõu:ära kiirusta otsusega
1) Aeg anna head nõu.
2) Tuleb aeg,tuleb aru.
3) Tuleb aeg,tuleb nõu.
4) Koduse sooja ja õhtuse nõuga kaugele ei saa.
5) Hommik on õhtust targem.
6) Ega esimene aru viimasest ette ei saa.
7) Ega mõte viimaseks ei saa.
8) Ega ühe sõnaga ei saa kohus…